Muusika: Metsatöll “Merepojad” Juuli 2025, pärastlõuna. Istun Kärdlas kodus, akna all. Jälgin, kuidas sünkmust pilv nagu vatitekk end aegamisi üle taeva meie kohale veab, põues kaikumas kurjakuulutav kõmin. Hämardub. Kõigepealt natuke ja siis läheb korraga nii pimedaks, nagu oleks keset suvist päeva kõigest elavast hing välja imetud. Välgunooled sähvivad ja maja plekk-katus kajab iga kõuekärakaga […]
Ühe tantsu lugu: “Laevahukk” Loe edasi »
“Mere südame” kostüümide ja rekvisiitide massiivses tabelis on 60 rida kostüümielemente ja 48 rida rekvisiite. Kahtlustan, et vaatamata mu üsna piinlikule täpsusele, on ikka miskit kirja panemata. Igal asjal ja esemel on etenduses oma roll ja põhjus. Sellise koguse asjade planeerimine, kokkuajamine ja valmistamine on nõudnud nii peamurdmist, tutvuste kasutamist kui ka hulganisti käsitööd. Rahvariided
“Mere südame” kostüümidest Loe edasi »
Muusika: Kiiora “Flaming O” “Mere südames” on numberid, mida ei saa päris tantsuks nimetada. Vastukaaluks sisaldub “Kosjapralles” lausa kaks tantsu, mida tingis muusika muutus tantsu viimases kolmandikus. Meenub aforism „Keel on murre, millel on sõjavägi ja laevastik“, mis rõhutab, et keele ja murde eristamine pole niivõrd keeleline, kuivõrd poliitiline ja sotsiaalne otsus. Nii ka tantsude
Ühe tantsu lugu: “Kosjapralle” Loe edasi »
Mõtlesin, et kaua ma ikka siin üksi heietan ning palusin kahel kogenud tantsijal, Kristinil ja Talisel, sõna sekka öelda. Kuidas mõtestavad nemad tantsimist ja oma rolli “Mere südames”? Kas tantsija tantsib, mängib, näitleb või lihtsalt on? Kuidas see kõik seostub igapäevaelu ja päris-minaga? Natuke siiski kriban ise ka, sest see on teema, mille üle olen
“Mere süda” läbi tantsija silmade Loe edasi »
Muusika: Maili Metssalu “Hõõgamine” (sõnad Ernst Enno) See on minu Spotify kõige rohkem kuulatud muusikapala 2025 aastal: Spotify Wrapped teatas, et kuulasin seda 234 korda, mis teeb kokku ligi 12 tundi. Ja mul on ikka veel tunne, et võiksin seda kuulata veel ja veel ja veel… “Majaka hõõg” (ehk “Hõõgamine”) ei olnud “Mere südame” algses
Ühe tantsu lugu: “Majaka hõõg” Loe edasi »
Jätkuks tantsuloome õppetundide I osale, kus fookus oli koreograafia loomisel, kirjutan nüüd veidi õppetundidest koreograafia tantsijateni viimise ehk tööstiili teemal. Tunne OMA tööstiili Kas tähtajad panevad sind tegutsema või tekitavad stressi? Aga mis saab siis, kui tähtaeg on väga lühike, näiteks poole tunni pärast peab olema uue tantsu algmaterjal olemas? Mulle mõjuvad tähtajad pigem hästi.
Tantsuloome õppetunnid. II osa: tööstiilist. Loe edasi »
Muusika: Johanna-Adele Jüssi “Tiirud” “Näkid” ehk “Snäkid” ehk “Pean saama lavale madala tossu, muidu suren!” oli number, mille visuaal tekkis mu peas ammu enne muusikat või koreograafiat. Mütoloogia paelub mind kohutaval kombel ja meri ei saa ju olla ilma salapäraste, imeliste, ohtlike ja ilusate mehi märga hauda meelitavate näkkideta! Mõnele mõjub nende lummus kiiremini, teisele
Ühe tantsu lugu: “Näkid” Loe edasi »
Kuigi tantse olen aktiivselt loonud-õpetanud umbes kümme aastat, siis mereprojektile lühikese ajaga terve hunniku tantsude loomine sundis ka ennast rohkem analüüsima. Loomeprotsessist saab pikemalt lugeda sellest logiraamatu sissekandest. Nüüd panin kirja mõned õppetunnid, mõtted ja tähelepanekud, mida olen nii varasemalt kui mereprojekti käigus õppinud. Need on tasapisi hakanud kujunema minu praeguse aja checklistiks või põhimõteteks.
Tantsuloome õppetunnid. I osa: koreograafia loomisest. Loe edasi »
Muusika: Kihnu Poisid “Laev lainte peal kergesti kiigub” “Merele!” on meie lavastuse vast kõige klassikalisem rahvatants. Ühtlasi oli see kõige esimene tants, mis mereprojekti jaoks sündis ja millest ka tantsude õppimisel alustasime. Veel paar huvitavat fakti: Sellesse tantsu on sattunud palju vasakule pöördeid ja vasaku käega toimetamist, mis vajas ekstra mõttetööd. Süüdlane oli refrääni kombinatsioon,
Ühe tantsu lugu: “Merele!” Loe edasi »
Kasvasin üles raamatute seltsis ning veetsin üsna palju aega lugudes ja kujutlusilmas. Mingil hetkel liikus aga mu tähelepanu keelele ehk meediumile, mille kaudu lugusid jutustati. Miks need sõnad just nõndamoodi rittapanduna kannavad ühte tähendust, aga teisiti teist? Miks inglise keeles on the house of parliament aga eesti keeles parlamendihoone? Miks…? Ja siis ma läksin keeleteadust
Emakeelepäeva eri: Lugude rääkimisest tantsukeeles Loe edasi »