Muusika: Maili Metssalu “Hõõgamine” (sõnad Ernst Enno)
See on minu Spotify kõige rohkem kuulatud muusikapala 2025 aastal: Spotify Wrapped teatas, et kuulasin seda 234 korda, mis teeb kokku ligi 12 tundi. Ja mul on ikka veel tunne, et võiksin seda kuulata veel ja veel ja veel…
“Majaka hõõg” (ehk “Hõõgamine”) ei olnud “Mere südame” algses plaanis, vaid lisandus sinna millalgi sügisel, kui juhuslikult muusika leidsin. See meloodia, need sõnad, see sisemise rahutuse, vaoshoitud tohutu energia tunne. Ma olin lihtsalt täiesti lummatud ja tundsin, et ma pean selle lavastusse sisse panema. Aga kuhu? Ja miks? Nende küsimuste üle sain nii ise kui koos teistega (eriti Lauraga!) põhjalikult pead valutada. Lõpuks leidsid ka vilkuvad majakatuled oma õige koha ning tööpealkirjast “Hõõgamine” sai “Majaka hõõg”.
Selle tantsu loomine oli suhteliselt mõnus flow-protsess, kuna mul lihtsalt ei saanud muusikast küllalt. Ärge seda ajage segi sõnaga lihtne, sest mingite liigutste kallal ikka sai kõvasti nikerdada. Lausa nii kõvasti, et iga kord pean neid nüüd proovis uuesti õppima, kuigi loomise hetkel tundusid täitsa loogilised…
Esimeses “Hõõgamise” trennis oli meil korralik naisteikaldus ja tuli lausa abijõude kutsuda, et saaks vähemalt mingi kondikava paika. Edasi on see tants aga püsinud suhteliselt muutumatul kujul. Tahaks uhkustada, et sai esimese korraga perfektne, aga see oleks liialdus. Õigem on, et mul ei tekkinud ühegi kohaga piisavalt suurt rahulolematust, et tahaks muuta.
Kostüümide osas olid mu mõtted pikalt lahtised ja segased. Siis ühel päeval Andres küsis: “Kas sa LEDe ei kavatsegi kusagil kasutada?” No muidugi ma tahtsin, aga ei tundunud ühtegi sobivat tantsu selleks. Samas, “Hõõgamine…” Aga ma olin juba koreograafia valmis teinud ja üldse mitte mõelnud selle peale, et meie kostüümid ka hõõgata võiks. Aga… vilkuvad majakatuled, müstiline atmosfäär. See on ainuke tants, kus tantsijad ei kujuta elusolendeid, vaid tunnet… Äkki see siiski toimib? Tule etendusele ja saad otsustada!
