Torm murrab laeva ja saadab meremehed märga hauda. Kaks jalutama läinud õde leiavad rannas lebamas elutud kehad, kellest üks… siiski ärkab. Aeg näib peatuvat, kui noorte pilgud kohtuvad. Rannapere võtab kaldale uhutud noormehe oma hoole alla. Vanem õde on aga ammu silma jäänud naabripoisile, kes asub tütarlast kosima. Kosjavankrit lootis enda akna alla veeremas näha hoopis noorem õde. Ema-isa soosivad oma küla kosilast, vanema õe süda aga kisub laintest tõusnud noormehe poole. Noor meremees ei teagi enam, kas armastab rohkem merd või rannapiigat… Kel kord soontes soolane vesi voolab, ei see merest loobuda saa. Nii leiavadki rannaküla poisid end peagi rändkapteni laevalt, mis viib kaugele-kaugele, uute seikluste poole. Viimasel hetkel lipsab maskeerituna laevale ka noorem õde, suutmata armsast naabripoisist maha jääda. Aga killuke iga meremehe südamest jäi randa ja süda muudkui tilgub merd.

– – –

“Mere süda” on tantsulavastus, mille idee küpses ja ootas õiget hetke Tiiu peas aastaid. 2025 suvel see saabuski ning algas teekond, mille mastaapi vist keegi asjaosalistest ette kujutada ei osanud.

Lavastuse teeb eriliseks see, et kogu terviklikuks jutustuseks põimitud koreograafia on ühe autori sulest ja (ühe erandiga) loodud spetsiaalselt selleks.

“Mere südame” lugu on ühest küljest sügavalt isiklik, kuid teisalt tuttav kõigile, kelle elu meri on puudutanud. Laval näeb nii kurbust kui rõõmu, armastust ja igatsust, lummavat tantsu ning loomulikult ka sõrmeotsaga üleloomulikku. Lavastuse telgitagustest saad lugeda lähemalt logiraamatust.